Tänane lugu rääkis eksimisest, sellepärast kordasime oma aadressi. Rääkisime sellest, mida telefoniga teha saab, küsisin lastelt nende numbrit, aga seda nad ei teadnud. Tore oleks, kui te laste päevikutesse nende telefoninumbrid kirjutate, siis saame sealt vaadata. Esimest korda oli meil selline lugu, mille kõrval ei ole enam suuri trükitähti. Nüüdsest ainult väiketähed. Siis tegime tv lk 43, mis oli veel tegemata ja töölehe telefoni kohta. Matemaatikas jätkasime asukoha teemat, tegime tv lk 52-53 ning mängisime kabet. Viimases tunnis tegime järjehoidjaid, lapsed viisid kohe koju, sellepärast tegin enda omadest pilti.

Kodus: A lk 78 lug.
Kooli tuli kuulutus, et 3., 4., ja 10. dets on Pärnu Muuseumis lastele jõuluüritus, pilet on 5 eurot. Lapsed olid huvitatud, aga küsin teie käest ka. 11. dets lähme teatrisse, nii et 10s langeb ära. Kas on liiga palju üritusi, kas rahaliselt sobib. Küsin lastelt esmaspäeval üle, enne pileteid kinni ei pane.

Täna lugesime muinasjuttu "Naeris", A lk 76-77. Õpikus oli ainult algus, lõpu pidi ise jutustama. Tunnis tegime seda koos, siis mängisime läbi, vaatasime raamatust pilte, tegime aedvilja töövihikust esimese lehe ning õppisime kirjutama u tähte.

Matemaatikas ajasime läbi töövihikuta. Alustasime sellega, et lapsed mõtlesid ise rahaülesandeid, määrasime kujundite asukohta paberil ning mängisime kabet. Pean kiitma, esimese klassi lapsed oskavad kõik seda mängu!

Kodus: Jutustada muinasjuttu "Naeris", lk 77 järgi, ktv 18 (u täht).

Täna oli meil juttu saagi koristamisest, rott ei saanud aru, miks jänestel nii palju süüa on. Arutasime, milliseid aedvilju hoitakse salves ja millised pannakse purki. Siis kirjutasime vihikusse porgandikotleti retsepti (see on minu lemmikporgandikotleti retsept, puudu jäi see, et porgand keedatakse ja riivitakse ja paneeritakse riivsaias). Tegime aedviljade kohta ühe töölehe ning tuletasime meelde muinasjuttu "Kolm karu". Mina tegin selle muinasjutu kohta koomiksi, lapsed proovisid ka, teema valisid ise. Mida õppisime- kuidas internetist pilti otsida, kopeerida, kleepida, kuidas jutumulle lisada, mida tuleb pildiga peale kleepimist teha. Päris palju asju. Kehalises olime õues, sest paistis nii mõnus päike.

 Hetki metsast

Algas kauaoodatud puutööring

Kodus: A lk 75, tv 47

Meie eilsed tööd karu kohta.
Täna lugesime aabitsast tähestikulaulu, tegime seda kordamööda- kes tähtede rida ja kes muud teksti, siis vahetasime. Lastel oli meeles, et lasteaias laulsid nad seda laulu. Seda lihtsam oli meil lugeda. Siis rääkisime ka sellest, kus tähestikku vaja on. Panime koos oma klassi laste nimed tähestiku järjekorda. Edasi tegime tv lk 45 ja õppisime kirjutama i tähte. Matemaatikas alustasime rahaülesannetega, vaatasime vanasid rahasid, mis mul on olemas. Osasid tuli lausa läbi luubi vaadata, sest nad on väikesed ja kahjustatud. Siis tegime tv lk 50-51. Kolmanda tunni ajal vaatasime teatrietendust.

Õpetlik lugu looduse hoidmisest.
Viimases tunnis tegime karusid. Algul tegime tavalise mängukaru, siis tuli Triinul mõte teha riided selga, nii tegimegi. Pakkusin välja, et võiks olla ka sellised riided, mida saab ära võtta. Mõni laps jõudiski teha kaks karu.

Täitsa vahvad tulid.
Kodus: A lk 73, ktv lk 17.

Ongi esimene vaheaeg läbi ja algas teine veerand.

Eesti keeles harjutame lugemist väiketähtedega, enamikul on kõik tähed selged. Alguses on aabitsas kõrval ka suutrükitähtedega tekst, kui mõni täht läheb meelest ära, saab kõrvalt vaadata. Täna lugesime osalistega teksti, teisel korral vahetasime tegelasi. Seejärel kordasime häälikute jagamist täishäälikuteks ja kaashäälikuteks. Selle harjutamiseks värvisid lapsed töölehel tähti. Kirjatehnika töövihikust tegime lk 16. Teises eesti keele tunnis lugesin ette muinasjutu "Mees ja karu", rääkisime üldse karude elust ja lapsed värvisid ja kirjutasid karudest. Matemaatika teemaks oli vasem ja parem, tv lk 48-49. Kodus: A lk 71, tv 44. 

NB! Unustasin, et homme tuleb meie kooli teater, pilet maksab 2 eurot. Kirjutasime ka päevikutesse. 

Täna oli selle veerandi viimane päev. Lugesime aabitsast lk 68-69, seejärel uurisin lastelt, kuidas nad tunnevad väiketähti; sorteerisime, millised on tüdrukute, millised poiste nimed. Viimasena tegime veel natuke tutvust Wordiga. Looduses rääkisid lapsed liiklusest, tegid töölehte ja käisid välja tee ääres. Viimase tunni ajal jagasime ära kunstitööd ja eesti keele ja matemaatika lehed, tegime ämblikku. Siis oligi käes ettelugemise aeg. Meie klassist valis iga laps lemmikloost ühe lause. Tunnistused palun peale vaheaega tagasi tuua, sinna tuleb järgmisel veerandil uus leht juurde.

Leib on läbi aegade olnud eestlaste põhitoit. Lapsed maitsesid erinevaid leibasid ja saiu.

Täna lugesime aabitsa lk 66-67 lugu Annast, kes ära eksis. Küsisin igalt lapselt tema kodust aadressi, enamik teadis ka. Selle leheküljega sai tähestik otsa, nüüd algavad lood väikeste trükitähtedega. Tore oleks, kui lapsed vaheajal üle vaatavad, kas kõik väiketähed on selged. Kirjutamiseks valisime paberi asemel hoopis arvuti- nimelt tutvusime programmiga Word. Matemaatikas oli täna rahateema. Vaatasime, milliseid euromünte võib olla, lahendasime rahaülesandeid tv lk 46-47, siis andsin lastele ülesande ise oma raha joonistada. Seda saame edaspidi kasutada rahaülesannete juures. Kodus: A lk 67, tv 42.

NB! JÄRGMISEL NÄDALAL ON VAHEAEG!

Täna rääkisime sellest, kuidas lugeda sõnu, kus on võõrtähed. Tähe nimi on kõlab ühtemoodi, loetakse teistmoodi. Seejärel mõtlesime, mida need sõnad tähendavad. Hoidsime ja lehitsesime isegi sellist raamatut, mis kandis pealkirja "Võõrsõnade leksikon". Siis tegid lapsed paljunduse, kus sõnades olid puudu mõned tähed. Teises tunnis harjutasime etteütlemise järgi kirjutamist, tegime "Minu köögiviljadest" lk 3, kuulasime muinasjuttu "Breemeni linna moosekandid". Kunstis tegime kraapimise tehnikat- õlipastellidega paber ära värvida ja hambatikuga pilt peale kraapida.

Kuna see töö määris hästi palju, panin kile vahele, sealt see läige piltidel. Kodus: A lk 65, vihikusse tähed.

Meie tehtud tigu Gabori suguvõsa

Täna lugesime aabitsast lk 62-63 lugu tüütutest tigudest, kes vallutasid dogi kuudi. Vaatasime erinevaid teokarpe, mis mul olid ja raamatust pilte tigudest. Siis lugesime sõnu, kus olid k või g ja arutasime, kuidas muutus sõnade tähendus. Lapsed tegid tigude kohta paljunduse, vihikusse g tähe ja tv lk 40-41. Matemaatikas mängisime doominomängu, kirjutasime vihikusse, kuidas 10 saab ja tegime tv lk 44-45. Kunsti teemaks oli tigu, tegime tigusid kolmel erineval moel. Kodus: A lk 63, tv 40-41, ktv 15, matem tv 44-45.

Algas viimane nädal enne sügisest koolivaheaega.
Täna lugesime hobusest, kes põlgas teised loomad ära. Siis võrdlesime sõnu, millel oli H ees ja millel mitte. Lapsed täitsid paljundust, kus tuli Hga algavate sõnade pildid ära värvida. Teises tunnis lugesin muinasjuttu "Kuidas loomad endale saba said", panime tükkidest kokku imeloomi, tegime töövihikut lk 39. Matemaatikas oli kordamise osa, töövihiku lk 42-43 saime valmis ja ka paljunduse. Kehalises olime õues, käisime mööda metsarada, mis on meil tavaliselt jooksu- ja suusarada. Kahrole meeldis rada niivõrd, et ta jooksis selle kolm korda läbi. Tulevane pikamaajooksja. Kodus: A lk 61, tv 38-39, ktv 14.
23. oktoobril kell 17.00 on lastevanemate üldkoosolek. Esinema tuleb M. Mets Rajaleidja keskusest. 

Täna lugesime jänes Jukist, kes sõi liiga palju jäätist. Rääkisime sellest, kas külm võib ka pahandust teha. Lugesime sõnu, kus oli j alguses või keskel. Vihikusse tegime j tähe ja tv lk olid 36-37, need saime koolis valmis. Kuna matemaatikas oleme päris hästi edenenud, valdas meid meisterdamisetuhin. Tulemusi näete piltidel. Kodus: A lk 59.

Aabitsategelased on kõik omamoodi- kes on kõva peaga (Iia), kes ilma vanemateta (Pamp), kes kardab (Uudu) jne. Vares Vaaguga on selline lugu, et valetab liiga palju. Arutlesimegi selle üle, kas valetamine on halb või vahel ka lubatud. Aabitsaleheküljed 56-57. Tegime vihikusse V tähe, ühe paljunduse kummituste kohta ja tv lk 34-35. Matemaatikas õppisime, kuidas on seotud liitmine ja lahutamine. Tv lk 40-41. Kodus: A lk 57, tv 34-35, ktv 13. 

Meie järgmine lugu rääkis põrsas Pambust, kelle ema elas Soomes Pori linna ja isa Pariisis. Seetõttu rääkisime veidi Soomest ja Prantsusmaast ning viisakatest kommetest. Lugesime hääldamisharjutust, leidsime riimuvaid sõnu, kirjutasime vihikusse P tähte, lauseid etteütlemise järgi, lapsed kirjutasid ise muinasjuttu ning tv lk oli 33. Kõike jõudsime seetõttu, et oli kaks eesti keelt. Kunsti tunni tulemust näete pildidl. Kodus: A 55, tv 33 ja ktv 12.