Iga asi lõpeb kord, nii ka koolis olemise aeg. On jälle hea hinge tõmmata, puhata ja ennast koguda, et sügisel uue hooga alustada.

Meil olid külas kõige väiksemad-lasteaialapsed. Kooli omad said endale sõbra, kelle eest hoolitseda.

Kuigi juba hommikul oli taevas hall, saime siiski oma väikese jalgrattamatka teoks teha. Sihtpunktiks oli Ülle ja Kelli kodu, käisime enne mere ääres, siis pakkus ema Külli lastele pannkooke, vaatasime üle elamise ja lustisime õues. Tõmbenumbriks oli muidugi batuut, mille taga oli järjekord. Kuna taevaäär tõmbus üha hallimaks, otsustasime koolimajja tagasi sõita ja targasti tegime-juba langesid esimesed piisad ning hakkaski sadama.

Aitäh Kelli ja Ülle emale!