Õpetajal kaks päeva nii kiire, et ei jõua blogitadagi. Täna lugesime aabitsast lk 75 ja leppisime kokku, kes õpib pähe jänese, kes roti osa. Siis saame homme pabernukkudega kahekõnet esitada. Seejärel jagasin lastele aedviljade pildid ja nad pidid panema need kas kasti või purki, vastavalt sellele, kuidas neid hoitakse. Esimese tunni lõpetasime paljundusega aedviljadest, mille nimed olid silbitatud. Teises tunnis lõpetasime paljunduse, tuletasime meelde, millised on täishäälikud, ehk tegime tv lk 45. Kodus: lk 75 pähe oma osa. Edasi tuli meil mõte minna metsa, vaatasime üle oma onni ja jalutasime metsa mööda, korjates kaasa käbisid ja muud huvitavat. Neist saab edaspidi tööõpetuses asju teha. Kehalises mängisime kassi ja hiire mängu, oli päris lõbus.
Reedel on koolil plaanis minna kalmistule, siis võib kaasa võtta teeküünlaid. Peale tunde, ühest neljani, on meil esimene klassiõhtu. Otsustasime seekord ilma vanemateta teha, kutsume teid hoopis aabitsa lõpetamisele detsembris.

Tänasest alates hakkame siis lugema väiketrükitähtedega, ehkki kõrvallehel on abiks veel suured trükitähed. Kodus: A lk 71 lug. Tuletasime meelde, millised on täishaaälikud, lapsed pidid vanas töövihikus ühes harjutuses kõik täishäälikud punaseks tegema. Kuna selle tunni lõpus tuli hambaarst hambaid üle vaatama, siis me rohkem ei jõudnudki. Matemaatikas oli teemaks arvud 11-13ni. Alustasime arvude ehitusest, kümnest ja ühelistest. Mulle üllatuseks ei tulnudki sellised vastused nagu 10+2 kohe kiiresti, vaid olid mõne lapse jaoks rasked. Tegime koos tv lk 56-57. Kolmanda ja neljanda tunni ajal käisime raamatukogus, meid oli sinna kutsutud. Oli vahva, minagi leidsin ühe toreda raamatu, mida enne näinud ei olnud.

 Oleme Tallinna Lennusadamas.

Meie kord lugeda ettelugemise päeval.

Täna vaatasime aabitsa lk 66-67 olevaid viimaseid võõrtähti ja õppisime, kuidas neid hääldada. Nüüd on meil tähestiku kõik tähed ära õpitud, uuel veerandil hakkame tasapisi üle minema väikestele trükitähtedele. Tegime ära tv lk 43 ja harjutasime näidendi lugemist. Teises eesti keele tunnis kirjutasime hoopis arvutis WORDi programmis. Õppisime pealkirja tegema, pilti lisama. Edaspidi hakkan neljapäeviti õpetama arvutis just töö tegemist , mängida oskavad lapsed juba niigi.

Homme on väljasõit Tallinnasse kell 9.00 kooli juurest. Kaasa võib võtta süüa, mis ei pudise, mullita jooki. Taskuraha suurus otsustage ise. Ütlesin lastele, et leppige kodus kokku, mida selle raha eest osta saab. Tagasi tuleku aega ei tea, aga leppige jälle kokku, kuhu järele tulete.

Täna said lapsed näidendi teksti ja märkisid ära oma osa. Edaspidi õpime osad pähe, homseks jääb see lugeda. Siis uurisime aabitsast lk 64-65 võõrtähti.  Kodus: lugeda oma teksti ja tv 42. Matemaatikas tutvusime kohamõistetega, arvutasime ja tegime tv 52-53. Kodus: tv 53. Kunstis tegime lammast, kasutasime näputrükki, lõikamist, kleepimist.

Homme kell 18.30 on üldkoosolek. Olete oodatud!

Täna oli meil aabitsas lugu tigudest, täheks g. Võrdlesime sõnapaare, lugesime sõnu, mis algasid g-ga, lahendasime mõistatust. Kodus: A lk 63, tv 40-41. Matemaatikas rääkisime rahast, erinevatest riikidest ja vaatlesime meie naaberriikide rahasid. Uurisime, mida tähendab kull ja mida kiri ning milline pool rahal peale jääb. Tegime tv lk 50-51. Kodus : lõpetada tv lk 51. Teises eesti keeles tegime tv-st ära raskemad kohad ja siis lugesin lastele muinasjuttu "Breemeni linna moosekandid". Jagasime osad ära, lubasin lastele neile oma osa teksti paberile kirjutada ja homme hakkame harjutama juttu näidendina.

Meie tänased tööd
Eesti keeles oli täna j täht, rääkisime, et ta on sugulane i-ga. Otsisime suure pildi pealt sõnu, mis algaksid i või j-ga. Lapse ülesanne oli otsustada, kuhupoole see sõna kirjutada, kas i või j poole. Aabitsast lugesime jänes Jukist, kes oli jonnipunn ja sõi liiga palju jäätist. Kodus: A lk 59, tv 36-37. Matemaatika teemaks oli raha. Vaatasime, milliseid eurosid minul on ja sobitasime neid plakatile. Seejärel tegime ise raha, et saaks rahaülesannete puhul näidata, kuidas maksta. Koos tegime ühe tv lk ära. Kodus: tv 47. Viimases tunnis tegime põrsas Pampu, nagu ülevalpool näha võib.
Homme degusteerime leiba, kirjutasime päevikusse ka leib, mis tähendas siis seda, et pange kaasa paar kääru leiba.

Täna rääkisime valest ja valetamisest, ladusime lause: valel on lühikesed jalad. Siis lugesin vanasõnu leivast ja lapsed mõtlesid, millised sõnad on puudu. Edasi kirjutasid lapsed omal valikul sellistel teemadel: Hundisupp, Kuidas maja ehitada, Kiri põrsavanaemale või Kiri teisele hundile. Esimene teema oli kõige popim. Kodus: A lk 57, tv lk 34-35. Tööõpetuses tegime vaasi, kaunistasime selle rebimistehnikas.    Rääkisin lastele, et reedel tähistame leivanädala lõppu, kui keegi küpsetab ise leiba, oleks tore, kui seda saaks reedeks teha. Kui ei küpseta, siis pange kaasa kaks viilu oma pere lemmikleiba. Me degusteerime neid koos. Veel panin päeviku vahele kirja hambaarsti tuleku kohta. Sellele on vaja nõusolekut.

Lugesin lastele ette nende eile kirjutatud viisakusreeglid, tuli välja, et aabitsas on veel tegelane, kellel neid vaja võiks minna. Nimelt põrsas Pamp, kelle kasvatusega vanemad vaeva pole näinud. Seoses sellega saime rääkida Pariisist ja Porist. Harjutasime ütlema lauset: pisike punaste pükstega poiss põrutas paadiga Pariisi. Siis rääkisime, et eesti keeles on sõna algul tavaliselt P ja tegime tv lk 33. Kodus: A lk 55, tv 33. Matemaatikas rääkisime arvust 10, kasutasime mõisteid üheline ja kümneline. Kodus: tv 44-45. Viimase tunni ajal oli meil külas noorsoopolitseinik Häädemeestelt, kes rääkis liiklusest ja natuke politseiniku tööst. Ta kinkis meile liiklusaabitsad.

Täna lugesime kodust lugu osalistena. Uues loos oli juttu ema Ene sünnipäevast, rääkisime sugulastest ja külalistest. Kõige kummalisem külaline oli kratt Kata. Siis mõtlesid lapsed paaris, milliseid käitumisreegleid peaks Katale õpetama. Tv lk oli 31-32. Kodus: A lk 53, tv 31-32. Matemaatikas oli täna kordamise osa. Küsisin peast arvutamist ja nuputamist. Kodus: tv lk  42-43. Teises eesti keeles jutustasin muinasjuttu "Kolm põrsakest." Vaatasime kolme erineva raamatu illustratsioone. Seejärel jutustas iga laps väikese osa muinasjutust.

Eesti keeles lugesime rebase teistest seiklustes A lk 48-49. Edasi kirjutasime mõned sõnad vihikusse, määrasime sõnade järjekorda lauses ning tegime tv lk 30. Kodus: A lk 49, tv 30. Matemaatikas tutvusime lahutamisega. Algul tegime ülesandeid tahvlile, siis koostasid lapsed pildi järgi tekstülesandeid ja tegime tv lk 38-39. Kodus: tv 39. Viimases tunnis tegime lammast- kõigepealt šablooniga lamba, siis salvrätikust villa ja lõpuks pliiatsitega tausta.
Homme tähistame õpetajate päeva, tunde annavad asendusõpetajad.
NB! On võimalus tellida portreepilte lastest. Hinnakirja lisan laste päevikute vahele. Kel soovi, teatage.  

Täna oli meil kehalise tunni ajal osavusvõistlus. Eesti keele lugesime A lk 46-47 lugu rebasest. Rääkisime sellest, et eesti keeles ei ole tavaline, et sõna algab b-ga. Uurisime, kuidas kutsutakse loomapoegi. Teises tunnis õppisime, et kui küsida mida teeb?, siis on sõna lõpus ka B- Tv lk oli 28-29.
Kodus: A lk 47, tv 28-29.

Täna lugesid lapsed omakirjutatud lugusid lepatriinust või rebasest ja seejärel kodust pala. Uues loos lugesime rottidest ja rokist. Kuulasime päris rokiloo algust ja saime aru, et lärmi käes on ikka paha olla. Seejärel laulsime laulu sellest, kuidas hiired siis pidu peavad, kui kasse kodus poleks. Kirjutasime vihikusse etteütlemise järgi sõnu ja tegime tv lk 26-27. Matemaatikas harjutasime peast arvutamist, rääkisime arvust 0 ning tegime tv lk 36-37. Kunstis kleepisime järjehoidjaid ja kinnitasime töövihikute külge. Homme on neljanda tunni ajal osavusmäng.

Lugesime aabitsast lk 42-43 lõvi Leost ja rääkisime, miks ei tohi tundmatuid vedelikke juua. Kiirlugemist harjutasime lk 142 olevate sõnade abil. Vihikusse kirjutasime sõnu minu ütlemise järgi. Tv lk olid 24-25. Kodus jäi: A lk 43 lugeda ja tv 24-25 lõpetada. Matemaatikas tegelesime sellega, kuidas saab 7, 8 ja 9t. Õpetasin, kuidas saab arvurida kasutada peast arvutamisel. Tv lk olid 34-35 ja need saime tunnis valmis. Kehalises saime õues olla ja kasutasime seda aega metsas olemiseks. Teises eesti keeles jutustasin lastele muinasjuttu "Rebane ja taignarull", vaatasime illustratsioone ja siis tegid lapsed oma rebasepildi, kuhu joonistasid ja kirjutasid.